Mida pead teadma vaenuk?ne seadusest

Seaduseeln?u 232 on j?rjekorras, et j?uda Riigikogus teisele lugemisele. Seadus l??b ühiskonnas laineid. Olen aastaid kritiseerinud eeln?usid, millega püüti vaenuk?ne kriminaliseerida - selle p?rast, et nad kujutasid liiga suurt ohtu s?navabadusele. Nii v?ljendasin, et Vaenuk?ne-seadus tuleb laperdava bumerangina tagasi. P?rast pikka analüüsi oleme leidnud hundid s??nud, lambad terved lahenduseni. Aga - eeln?u ümber toimuv n?itab, et oht s?navabadusele on j?tkuvalt aktuaalne. Andsime omapoolse panuse selguse loomiseks Mirko Ojakivi juhtimisel Vikerraadio saates Reporteritund.

J?rgnevalt asjad, mida intelligentne lugeja peaks vaenuk?ne eeln?u kohta teadma:

• V?ide justkui n?uaks vaenuk?ne kriminaliseerimist meie P?hiseadus (§ 12) on vale. P?hiseadus kasutab s?nu "on seadusega keelatud ja karistatav". P?hiseadus ei n?ua, et karistus oleks ilmtingimata kriminaalkaristus. N?iteks on karistusteks ka v??rteokaristus, haldussund, sunniraha, leppetrahv, tsiviilkahju hüvitamise kohustus ja palju muud. Nii n?uab kriminaalkaristust siiski EL ?igus, mitte p?hiseadus nagu on v?itnud mitmed avaliku elu tegelased ja poliitikud.
• Tegemist ei ole j?rjekordse lollusega, mille on meile v?lja m?elnud Euroopa Liit. Eesti n?ustus 2008 üheh??lselt EL ?iguses eriti raskete ksenofoobia ja rassismi vormide kriminaliseerimisega ja lubas seda teha aastaks 2010. Eesti ei ole oma lubadust pidanud (loe: on k?itunud s?namurdlikult). Kui raamotsust Riigikogus arutati, ei olnud selle vastu ükski erakond.
• EL ei n?ua kriminaalkaristusi piibli tsiteerimise, joodeldamise jms v?ikeste asjade eest. Liikmesriigid ei leppinud kokku, et igasugune vaenuk?ne peab olema kuritegu. Raamotsus r?hutas, et: ?K?esolev raamotsus k?sitleb üksnes rassismi ja ksenofoobia eriti raskete vormide vastu v?itlemist kriminaal?iguse vahenditega." Raamotsus kinnitas, et austab liikmesriikide kultuuri- ja ?igustraditsioonide erinevust selles vallas. (vt preambuli p 6).
• Liikmesriigid j?tsid endale v?ga kvaliteetse kaitsemehhanismi ja ?iguse ?elda, et kriminaliseeritakse ainult selline vaenuk?ne, millega kaasneb avaliku korra rikkumise oht v?i mis on ?hvardav, kuritahtlik v?i solvav. See on EL ?iguses v?ga k?rge tasand ja kaitseb j?uliselt s?navabadust ülem??rase sekkumise eest.
• Justiitsministeerium t??tas algselt v?lja eeln?u, mis kasutas meile j?etud langevarju maksimaalselt kvaliteetselt ?ra. Selle eeln?u heakskiitmisel vabaneksime rikkumismenetlusest, saaksime ohtlike olukordade jaoks vajaliku paragrahvi ja ei kriminaliseeriks kogemata ega meelega s?navabadust liiga ulatuslikult. üle tuleks v?tta tegude loetelu nii t?pselt, kui v?imalik ja piirata vastutust avaliku korra langevarjuga. Ministri allkirjaga l?ks Justiitsministeeriumist siiski v?lja juba vigasemaks muudetud s?nastus. T?naseks on loobutud sellest, et tegude loetelu kattuks raamotsuse omaga ja sellega v?etud rikkumismenetluse j?tkumise risk.
• Problemaatiline on "avaliku korra" asendamine j?rgmiste s?nadega: "mis annab aluse karta ?hutusele j?rgnevat v?givallategu v?i ühiskonna turvalisuse olulist ohtu sattumist".
• V?givallategu on meie karistus?iguses v?ga leebe tulema. Nii on v?givallateoks "kehaline v??rkohtlemine", mis v?imaldab aastase vangistusega karistada n?iteks valu tekitavat lükkamist v?i l??ki. V?givallategu on ka "?hvardamine", mis lubab kuni üheaastast vangistust tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega v?i olulises ulatuses vara rikkumise v?i h?vitamisega ?hvardamise eest, kui on olnud alust karta ?hvarduse t?ideviimist. Sellise koosseisuga v?imaldatakse oluliselt madalamat l?vendit karistamiseks, kui EL ?igus meilt n?uab.
• Lisaks on usutav, et rikkumismenetlusest vabanemiseks vajalike s?nade puudumisel j?uame sinna, et karistatakse kergemini, aga rikkumismenetlus j??b ikka üles. Paradoksaalselt tekib olukord, kus "?hvardamise" koosseisu eest v?ib sind oodata aasta, aga vihak?ne eest, mis annab aluse karta ?htusele j?rgnevat ?hvardust v?ib virutada juba kolm. Kehalise v??rkohtlemise eest, ?hvardab sind aasta. Vihak?ne eest, mis annab aluse karta kehalist v??rkohtlemist toob sulle juba 3.
• Eeln?ust on j?etud v?lja Raamotsuse p??ster?ngas "millega kaasneb avaliku korra rikkumise oht" ja see on asendatud abstraktsema "ühiskonna turvalisuse olulist ohtu sattumist" s?nastusega. On v?imalik, et rikkumismenetlust l?biviiv komisjoni ametnik usub, et see t?hendabki meie jaoks "avaliku korra rikkumise ohtu". Palju usutavam on aga see, et ametnik meid ei usu ja keeleliste toreduste t?ttu j?tkub Eesti trahvimise menetlus. Ehk palju kisa, v?he villa. Paragrahvi saame, aga auk j??b paati edasi.

Hetkel toimuv arutelu r??gib ühelt poolt sellest, et paadis ei tohiks üldse auku olla ja et auguta paat oleks palju toredam ja teisest otsast, et v?iks ikka hoopis teise paadi ehitada. Nii ei saa rallit s?ita.

K?ige parem plaan, mis Eestil hetkel on, oleks v?tta karistusseadustikku üle absoluutne miinimum sellest, mida raamotsus n?uab. Nii on paadis auk lapitud ja merereis v?ib j?tkuda. Kasutusele tuleks v?tta Justiitsministeeriumis algselt valminud s?nastus.

Kui tahad t?psemalt teada, loe ka Juridicat, kus kaasprofessor Anneli Sooga selle teema lahti analüüsisime. Sealt saad ka parema teadmise, mida t?hendab m?iste "avalik kord" EL ?iguses.

Kuula l?hemalt Vikerraadio Reporteritunni saatest. ?iguskomisjoni juht Eduard Odinets ütles, et t?? s?nastusega alles k?ib ning usun tema lubadusse, et paragrahv tehakse j?lle korda.

#UproEU #Jeanmonnet #erasmusplus #universityoftartu #xnophobia #racism #freedomofspeech