Kratid ehk tehisintellekt kultuuris – unistus v?i reaalsus?

Kultuuriministeeriumi IT-osakonna juhataja Indrek Reimand selgitab, mis on tehisintellekt, millal teda nimetatakse kratiks ning kuidas saavad kratid kultuuri ja seel?bi ettev?tlust ning riigi juhtimist paremaks teha.

Avalikus sektoris nimetatakse kratti tehisintellekti süsteemiks, mis p?hineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja ?ppimisv?imeline ning t?idab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid.

McKinsey Global Institute'i hinnangul loob krattide ehk tehisintellekti kasutuselev?tt aastaks 2030 kogu maailmas t?iendavalt 13 triljonit USA dollarit lisandv??rtust, mis kiirendades SKP kasvu 1,2% v?rra aastas.

Siin on aga meie v?imalus kultuuri ja spordivaldkonnal anda oma panus ning sealt t?iendavalt enda valdkonna arendamiseks kasu saada. Kasu ei v?ljendu ainult rahas, vaid ka kultuuri ja eesti keele s?ilitamises.

Vabariigi Valitsus on v?tnud vastu tehisintellekti tegevuskava, kus on kultuuriasutustel kanda suur roll tehisintellekti ehk krattide rakendamisel Eestis. L?hiaastatel v?iks kultuurivaldkonnast saada baasv?imekuse ning algoritmide ?petamise eestvedaja. Selle saavutamiseks peavad k?ik osapooled k?vasti panustama.

Panustamisega on alustanud Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusringh??ling ning Eesti Rahvusraamatukogu, kes on tegevuskavas lubanud luua mitmeid tehisintellekti lahendusi. N?iteks aitab kratt teavikute automaatse m?rks?nastamisega v?i juturobot suhelda klientidega. Veel on olemas museaalide kirjeldamise kratt, arhiivindusliku t?htaja kratt, r??kija tuvastaja, n?otuvastus ning meediam?rks?nastamise kratt.

Massdigiteerimise tulemusel on tekkinud andmeid, mille p?hjal on v?imalik v?lja t??tada kratte, millest on kasu ka teistes valdkondades – kaubandusest julgeolekuni.

Kriitiline koht on eetika. Kas see, et me saame, t?hendab, et me peaksime? Siinkohal j??b iga kultuurikrati looja ülesandeks tunnetada, milliseid kratte luuakse ning mis eesm?rgil.

Krattide loomisel ja kasutamisel peab olema riik nutikas tellija ja teerajaja. Seel?bi annab riik t?uke ja on veduriks kogu tehisintellekti valdkonna arengule Eestis. Tulemus peab v?ljenduma meie kultuuri rikkuses, majanduskasvus ning rahva tervises.

Aina enam leiame arvamusi, kus ennustatakse ainult efektiivsusele keskendumise aja l?ppu ning keskmeks saavad suuremad ja v?iksemad v??rtused meie ümber. Kultuurivaldkonnal on v?imalus olla siinkohal suurep?rane koost??partner ettev?tetele ja teadlastele. Seda on n?idanud aina kasvav huvi meie m?luasutuste andmete vastu, millega on v?imalik treenida tehisintellektide tarkust.

L?hiajal n?eme kultuurikratte, mis annavad uue dimensiooni kultuuri loomisele ning tarbimisele. Kratid ehk tehisintellekt kultuuris ei ole unistus, vaid reaalsus.